Ajalooliselt on Ülejõe küla olnud seotud Lagedi(Laackt) mõisaga
Arhiivis on näiteks olemas järgmine dokument : Karte vom Bauerpachtlande des Gutes Laackt (Lagedi mõisa Ülejõe ja Kadaka küla). Maamõõtja F. Krause. [M 1 : 42000] 1 Zoll = 1 Werst . 1881 .

Julius Põldmäe kirjutab oma raamatus "Nii mitu aega eluajas": Minu ema Mari oli sündinud 9. aprillil 1878. Lagedil Tuulevälja külas Kupu väiketalus. Tuulevälja saunaküla oli tüüpiline tulem talumaade mõisastamisest. Mõisamaade laiendamiseks hävitati talusid tervete külade kaupa, kust talupered asustati ümber mõisa ääremaadele väikestesse talukestesse-saunadesse. Seda oli 19. sajandi keskel teinud ka Lagedi mõisa parun Pirita jõe äärse Ülejõe külaga. Hävitatud talude hulgas oli suur Ole talu, mille perenaine, hiljem Kupu väikekoha pidaja, oli mu ema vanaema.
(tänud Reet Raudkepp viite eest)

Majaraamatute järgi eksisteeris Ülejõe küla 1976 aastani, siis liideti Veneküla külaga ja arhiivi ilmusid Veneküla küla majaraamatud. Taas ilmub Ülejõe küla nimi arhiividokumentisesse 1988 aastal seoses Krügeri kinnistuga. Imelik, et paljud talukohad mis asuvad Ülejõe külas on praeguseni kinnisturaamatute järgi Veneküla külas ja isegi ametlikud dokumendid mis saadetakse Rae vallamajast on markeeritud näiteks aadressiga: Veneküla küla, Kassisaba talu. Sellise ilusa nimega talukoht on meie külas tõesti olemas.
(jätkub)